Lääne-Eesti rahvakoraalid


Rahvapärased koraalid on Eestis kõige paremini tuntud maa lääneosas ja saartel. Rahvalik koraalilaulmistraditsioon püsis selles piirkonnas kõige elujõulisemana eestirootsi elanikkonna hulgas, kellelt uurijad (O. Andersson, C.-A. Moberg) panid kirja ja salvestati enne Teist maailmasõda sadu nn. keerutustega koraale. Ilmselt oli vastav laulmismaneer pärit ajast, mil kirikutes polnud veel kasutusel oreleid ning kogudus järgis laulmisel eeslauljat. Ka eestlaste hulgas oli sedalaadi laulmistraditsioon 20. sajandi alguses tugev just eestirootsi asustusega piirnevatel aladel või siis seal, kus rootslased olid eestistunud. Eestis on rahvapärased koraalid tuntud ennekõike Cyrillius Kreegi koori- ja oreliseadete vahendusel ning nendest on saanud hinnatud repertuaar paljude esitajate jaoks.

Ansambel Triskele kontsertkava Lääne-Eesti vaimulikest rahvalauludest põhineb Cyrillius Kreegi poolt 1921. aastal Ridalas, Haapsalus, Vormsil ja Noarootsis talletatud viisivariantidele. Ansambel on oma interpretatsioonis  lisanud koraalidele pilliseaded ning "ilustanud" rahvapärase mitmehäälsusega. Tekstide osas kasutame 19. sajandi lõpus kasutusel olnud nn. vana lauluraamatut. Kontsertkava pikkus on kokku ca 1 tund.